reede, august 31, 2007

Novgorod-Saku: 5-5

Minu naised (heaküll naiskond, eksju) Norras EuroFloorball Cup kvalifikatsiooniturniiril :)

Päeval jälgisin mängu läbi veebi (mängu protokoll) - illllge kepp. Niiväga tahaks mängida.
Nüüd vaatan pilte, veel rohkem hakkab seest kripeldama. Paganamani!

Paar stiilinäidet (meie omad mustas):




See nädal vöiks läbi saad. Ja ruttu :P

Sildid: ,

neljapäev, august 30, 2007

Üleval juba enne kukke ja koitu

Aitäh Söbrad, et mulle sellise ebareaalse hommiku tegite :)

Muide, hommikul kell 5:58 ei saa üldse aru, kas telefon heliseb vöi on juba ärkamise aeg (st kas telefon äratab). Selgus, et helises siiski telefon ja nõudis suhtlemist. Meeldiv, kui ei hoita end tagasi ja täidatakse lauset "...aga ära jäta jonni" söna-sönalt. Väga armas! Panin siis kitli selga (nagu kästud) ja kobisin öue. Sain selle, mida olin soovinud. Esimene söna, mis meenus oli "värrrdjad" :)
Ronisin tuppa ja ühtlasi voodisse tagasi, aga uni ei taht enam tulla. Tiksusin siis niisama ca poole 7ni ja leidsin, et pole vast mötet.

Seejärel SMS sönadega - vöökott, mullet ja PP > see ON naljakas varahommikul. Ilmselt köigi jaoks mitte, aga siseringi jaoks küll.

See natuke närb 4-päeva sai vähemalt löbusa alguse. Ootan edaspidiseid etteasteid :)

kolmapäev, august 29, 2007

Kalamajas sajab rahet

Just nüüd, kui olin valmis töölt lahkuma, kuulsin vastu akent vastikut kurjakuulutavat kröbinat. Ja mu kuulmine (missiis, et pooleteise körvaga) ei petnud mind - õues sajab. Täpsemalt, rahet sajab.

Paganamani..... peab veel siin mönda aega passima.

Hiljem: 10 minutit ja läbi see oligi

Hüpe ajas

Põhimõtteliselt kui see nädal, mis praegu kestab (27.08-02.09), kalendrist kustutada ei oleks midagi hullu. Äkki oleks lausa parem.

Tervis on kehvemast kehvem. Olen nagu vanadekodus - neelan peoga tablette, pluss muud ravivõtted.

Ja noh nädala löpp (st alates neljapäevast) on selline, mida ma ausalt öeldes püüan oma mõtteist välja tõrjuda. Aga selles viimases ei ole ma väga osav.

Et jah, meeldivale nv'le (see 25-26.08, tänud tegija(te)le) oleks vöinud kohe järgneda 3. september.

Ainuke lootus on selle peal, et ma vöidan täna Viking Lotos :D

teisipäev, august 28, 2007

Käes on helkuriaeg!

Olgugi, et kalendrikuu nimetus on august ja vana kombe kohaselt nimetatakse seda veel suvekuuks on Eestimaa õhtud sellised, mis lähevad varakult pimedaks. Seega oleks väga kaunis ja ettenägelik, kui inimesed hakkaksid juba praegu helkurit kandma. Paraku on helkuril küljes mingi koolilapse maik ja üks tavaline täiskasvanud inimene ei taha seda endale üldse külge panna. Ja see jällegi on paha.

Ei ole väga lahe autoga söita ja üks hetk avastada, et keegi on teele tulnud. See keegi on jalakäija, kes on kindel, et kui tema mind näeb, siis näen ju mina teda ka. Teate, ega ikka ei näe küll.

Seega, kallis jalakäija - kanna helkurit!

reede, august 24, 2007

Eesti - Andorra 2:1

Jalgpall, eksju. Tulemus on hea, st positiivne, aga olgem ausad - mäng oli suht kehv. Vahepeal seisid vst köik mehed platsil, kedagi justangu ei huvitanud see, et peaks mängima ja väravaid lööma (rohkem kui see 1, mis tolleks hetkeks löödud olid). Igav oli.

Kuskil esimese poolaja keskpaigas mängisid kaks pillimeest üle vaikiva staadioni "Kui on meri hülgehall" - see oli ilus moment. Köik jäid kuulama. Ei tea, kas ka mängijad? :P

Raio Piiroja ei kuulu minu lemmikute hulka, aga mul oli suht üksköik, kes värava lööb - peaasi, et keegi lööks. Ainult, et peale mängu nüüd Raio MOMiks tegemine ja muidu tema ülistamine on tobe. Samas jällegi eksju, Raio ja Indrek, kes mölemad on head peamängijad, pidid vist mängu jooksul köige rohkem jooksma. Küll kaitsja ründesse ja vastupidi. Uue taktika völud.

87ndal kui Andorra oma viigivärava löi, siis lahkus niimönigi pealtvaataja noruspäi minema. Nende ebaönn. Mind ajas lihtsalt olukord naerma, kas me oleme tõesti sama viletsad kui Andorra? Tundub nii.

Aga siis jah. Kaks meest tegid seda, mille poolest neid tuntakse ja mille eest neile makstakse. Tarmo Kink triblas läbi kolme mehe ja andis ideaalse söödu. Indrek töllerdas kastis (tema enda sönad) ja löi ära selle, mis talle kandikul ette toodi. Ideaalne. Öhkkond staadionil oli super.

Nats veider on see eufooria vöidust Andorra üle, aga löpppude löpuks oli meil seda vöitu hädasti vaja ja statistikat ei rikkunud ära - Andorraga mängus vaid vöidud.
Tunne oli peaaegu sama hea kui 1998 aastal peale Fääri saarte mängu, Eesti vöitis 5:0 ja Terehhov löi ühe ilusaima värava üldse, mis koondise eest on löödud (teine on Zelinski koll Hollandile).

Vöitva meeskonna fänn on lahe olla.

Sildid:

xDream Keila-Joal

Seekord oli tiim vähe teistsugune kui kahel eelmisel korral. Minuga seiklesid metsas Annika ja Elen - tänud teile :) Võistkond ikka seesama - Välk, Pauk & Mecury.

Ilm oli multispordiks ideaalne, mitte liiga soe ja vihma ka just ei sadanud (see väike sahmakas kanuu ajal ei olnud ju öieti vihm ega midagi).



Muidu oli köik väga lahe, nagu xDreamil ikka, aga tuleb nöustuda kritiseerijatega, et ratta osakaal oli seekord liig mis liig. Oleks see ratas siis koguaeg huvitav orienteerumist nõudev olnud, aga ei - peale kanuud oli nii nüri andmine - nagu rattamaratoni söidaks. Aga ega ma ei kurda, tagantjärgi pole sel mingit mötet. Ja vöistluse ajal pole ka mötet, siis tuleb lihtsalt kiiremini liigutada, et rada ruttu otsa saaks.

Niisiis stardist minema. Algus oli selline üheskoos andmine, peale teist punkti pidi natuke orienteeruma ka. Kuna ma tahtsin olla oma arvates kaval ja nö massist lahku panna, siis nii tegimegi. Aga see ei osutunud kavalaks lükkeks, pigem vastupidi.
Üleüldse tahaksin rajameistrile kiitust avaldada selles mõttes, et raja oleks vist tõesti saanud vastavalt juhendile läbida kuiva jalaga (mis ouutub jõe läbimisse). Etapid 2-3-4 olid kavalalt planeeritud, täpsel kaardilugemisel saigi punktid läbitud mööda teid, kuiva jalaga - arvan, et siiski enamus vöistkondi kasutas jõe läbimise tehnikat.

Aga tagasi võistluse juurde. Peale neid tüütuid jõeületusi avastasin mina, et mu ratta tagumine kumm on nii tühi, et sellise rattaga sõitmine ei ole üldse hea ratta tervisele. Sellest langes möneks ajaks mu moraal ning jaks. Aga kui häda köige suurem, seal bi köige lähem. St tee peal kohtasin üht meestetiimi, kes ühel rattal tagakummi vahetas. Peatusin ja küsisin, kas neil teist pumpa on. Oligi. Olin valmis ise kummi täitmisega tegelema, aga üks härra oli nii abivalmis, et pumpas mu rattal kummi täis. Paraku ma nende numbrit ei tea ja seega nimeliselt neid tänada ei saa. Lihtsalt on häid inimesi, nagu multisportlased ikka.
Seitsmenda punktiga önnestus meil paarile tiimile järele saada, sest mu möödundaastase rogaini mälestused olid abiks ja seeläbi teadsin kust saab otsemini. Saigi.
Kaheksandasse, ehk viimasesse rattapunkti minek oli igav.

Lisaülesanne malelaual. Sellega läks meil pisut puseriti. Nimelt ei tea meist keegi milline malend
millisena joonistatakse. Küsisin siis ühelt kohtunikult abi, kes abivalmilt ka ühele malendile osutuas, et see pidavat olema kuningas. Usaldades kohtunikku, ei hakanud ma spikrilt tema ütlust kontrollima. Pusisime siis mönda aega selle ülesande kallal ja leidsime oma arvates ka lahendi, aga pagan - tuli välja, et kuningas on hoopis teistsugune. Muutis asja, oluliselt. Ilmselt pole mötet olla tagantjärele kohtuniku peale pahane, aga siiski.... valeinformatsiooni jagada on kaunis tobe.

Jooks mööda heinamaad rattakingades pole just teab, mis meelakkumine, aga läbi häda sai seegi tehtud.

Kanuu. Noh indiaaniverd meis ei ole ja see kanuutamine on üleüldse üks paganama tüütu tegevus. Vöistluse möttes siis.
Pealekauba oli ühe punktiga püsti jama. Selles möttes, et punkti asukohas oli tähis, aga jaama polnud (meie arvates). Hiljem selgus, et olla olnud küll, aga puu otsas. Aitäh, hea teadmine, eksju. Önneks suhtusid kohtunikud asja möistvalt ning selle eest meile trahvi ei määratud.
Eraldi äramärkimist väärib veel see jögi. Oli teine selline haisurohke ning kohati oli ka taimestik üsna tihe. Lausa nii tihe, et taimestikku sisse söites oli tunne nagu söidaks kanuuga kaldasse. Vastik ja topeltjöudu nöudev.

OK, aitab kanuust. Taas ratastele. Mina ei tea kust, aga ma leidin kuskilt lisajöudu ja pressisin nagu jaksasin. Peaasi, et see ratas juba läbi saaks. Sisetunne arvas, et kuna olime rajal juba pikalt olnud, siis enam palju jooksu ei tohiks olla. Pisut eksis see sisetunne.

Lisaülesanne 2. Meie (st mina ja Annika) endised jalgpallurid arvasime, et noh nüüd on meie tund. Päris-täitsa polnud, aga kolmanda korraga pall väravasse saada polegi vist hull lugu.

Jooks oli alul väga vaevarikas, aga lähtusime ideest, et mida rohkem joosta, seda kiiremini see asi läbi saab. Nii umbes 24ndast punktist alates oli jooksmine üllatavalt kerge. Ise ka imestasin. Löpuks olin teistelegi vöistkondadele o-teejuhiks. Vist. Väidetavalt.

Üht asja tahaks küll kaasvöistlejatele ära märkida. Kui Sa ikka ise orienteeruda ei oska ja jooksed teiste (teadjamate) järgi, siis tee seda vähemalt kuidagi varjatult. Üsna tobe on olla esiorienteeruja, kui paar-kolm tiimi lihtsalt sabas jookseb ja teeb isegi joogi-puhkepeatuse samal ajal kui meie tiim. Iseenesest ma saan aru, et köik ei oska, aga ikkagi.

Löpp oli juba puhas nauding. 6:33 ja naiskondades 8-koht. Täitsa tublid.

Külm ölu. Supp. Kohuke. Pirukas. Auto. Kodu. Mönus!

Moostes.... vist ei näe. Mul on üks asi.

ps rohkem emotsioone loe siit

Sildid: ,

kolmapäev, august 15, 2007

Elu võti leitud :)

Elu võti ongi, seal - vasakul. Juhul kui keegi peaks otsima võimidagi :)

Milleks kasutada töötõendit?

Ikka söömiseks! Peamiselt küll tahkete ainete söömiseks, vedel söök/jook tuleb niisama ära luristada.

Sobivad ka pangakaardid, uksekaardid, kliendikaardid, raamatukogukaardid, (üli)õpilaspilet jms, mis on plastikkaardi moodi. Ah, et miks mitte siis juba lusikas/kahvel? Noh, et kui tuled lõuna ajal poest ja kõnnid nukra näoga kontori poole tagasi ning ühtäkki tuleb möte, et vöiks ju hoopis murul lebotada ja süüa - vat siis ongi vaja söögiriistasid. Ja kuna plastiknöusid käepärast ei ole ning need on üldse ühed ebaväärt asjad, siis tuleb kasutada nutikust. Töötõend aitab :)

Ja värskes öhus söömine on mönus. Mönusam kui kontoris.

laupäev, august 11, 2007

Isand Murphy tegutseb endiselt

Kui rongide sõiduplaanis on ainult üks rong, mis sõidab vaid laupäeviti ja pühapäeviti, siis just sellele rongile kiirustan mina. Muidugi tööpäeval. Muidugi 30-kraadise palavusega. Väga armas!
Sain siis pool tundi oodata järgmist sõiduvahendit. Väga huvitav ei olnud, sest polnud isegi mingit raamatut ega ajakirja mida lugeda. Tühjendasin siis rahakotti ebavajalikest paberitest (aja jooksul neid ikka koguneb).

Ja muide, rongid (või vähemalt too millega ma sõitsin) on läbi teinud täieliku muutumise. Istmed ei ole sellised puust ja ebamugavad, vaid on lausa väga mugavad. Peakski hakkama rongiga tööl käima. Nii uudne :P

neljapäev, august 09, 2007

Peale kella kaheksat kuiva kui tahad

Olgem ausad, see alkoholimüügi keelamine on ikka eriti jabur. Vöinoh ma ei tea, keelaku mingist hilisemast kellaajast või siis keelaku vaid kange alkohol. Külm ölu (vöi siider) on suveõhtul maruhea juua.

Sellise leitsakuga nagu praegu on ikka väga tobe tõdeda kella 20.15 ajal, et voh enam ei saa. Kõik. Kuiva kui tahad.

Vabandus, et ostke varem valmis on lapselalin. Kannan pidevalt pudelit ölut endaga kaasas või?
Kui peale tööd minna koheselt näiteks trenni või mõnele muule üritusele ning sealt siis vabanenuna nii umbes kell 19.52 ei torma ükski möistlik inimene koheselt poodi. Avastanud siis mõni aeg hiljem, et voh nüüd võtaks küll ühe hea külma õlle (õues on ju +25, eksju), küll oleks hea. Aga tuhkagi, enam ei saa. Joo limonaadi või kalja. Ei taha magusat läga, tahan ölut. Ja muide, alkoholivaba ölu on juba üsna mitmel korral olnud otsas. Pole.

Ausõna köik ölle (või siidri) tarbijad ei plaani kohe autorooli istuda. Ning sooja ilmaga ühe ölle joomine pole kai lmselgelt alkoholism.

Harige inimesi, mitte ärge keelake. Kulutage raha, tehke šokireklaami. Midaiganes. Keelamine on igaljuhul väga haiglane lahendus.

Müüdagu ölut!

kolmapäev, august 08, 2007

Balti Jaamas muutusteta

Balti Jaamas on kõik endistviiis korras.

* Suure hulga inimeste näod on endiselt sama paistes, kui nad olid kuu aega tagasi.
* Taarapunktis käiakse endiselt hängimas.
* Teel Balti Jaamast Kotzebue tänava poole on üks kena roheline plats (Vana-Kalamaja tänava ääres vist) - ka seal kogunetakse endistviisi. Hea ju päikese käes ölut juua.
* Perroonide juures müüakse kilekotte 1-2-3-4 krooni tükk (vist Norra omad, ...ja tegelt ka, päriselt!).
* Tuvid kakerdavad mööda könniteed ning on maruülbed - eest ei lähe.
* Auhinnaväärilisi tegelasi kohtab vähemalt paar korda nädalas.
* Balti Jaama puhveti (tegelt on sellel kohal mingi teine nimi muidugi) rasva hais hõljub endiselt õhus.
* Aegajalt on kohata ehmunud ilmega välismaalasi, sest Balti Jaamas on nii möningi hotell.

Üks asi on muutunud ka - ilmad on soojemad ja seega on aroomivalik laiem kui külmemate ilmadega.

Pole aega? Bussist saab.

Hommikul tööle tulles oli bussi nr 36 juhil kasutada kogu maailma aeg. Hoolimata sellest, et hommikuti kiirustavad inimesed tööle (või vähemalt mina küll kiirustan, sest ma ei tule kunagi piisavalt vara kodunt välja), oli sellel bussijuhil aega terve maailm. Selle asemel, et rohelise tule alt läbi söita, vöttis lugupeetud bussijuht hoo maha ja lasi tule meeldivalt kollaseks, roosaks ja seejärel punaseks. Kui möni inimene oli lähenemas ülekäigurajale, siis jäi buss juba aegsasti seisma - viisakus eelköige, eksju. Sõiduraja vahetuski käis selliselt, et lasti mööda köik autod, mis vähegi silmapiiril olid ning alles seejärel vahetati rida - ikka aegamööda.

Ei tea kas neil sealt TAK'is on tehtud hommikune bussigraafik selle järgi nagu oleks pidevalt ummikud teel. Suvel nimelt on ummikuid tunduvalt vähem kui sügisel-talvel-kevadel ja seega ilmselt oli bussijuht graafikust ees. Siiski, eelistaksin bussi, mis sõidab mitte uimerdab.

Seega kui aega pole, küsige TAK'ist :) Sealt saab.

teisipäev, august 07, 2007

Notš, babuulja!

Ostsin endale päikeseprillid ja olen käinud paar päeva ilma optiliste prillideta (läätsesid ei viitsi ka terveks pikaks päevaks silma panna). Nii mönigi tuttav on mulle tänaval tere öelnud sel hetkel, kui ta minuga juba kohakuti on. Mina muidugi pole midagi märganud.
Ilmselt on mul igasugu asju ja inimesi jäänud nägemata. Aga uued päikeseprillid mulle meeldivad :)

Esialgu oli natuke vööras küll autoga söita, aga ei hullu - värve ma ju tunnen ning suuremaid objekte (nagu teised autod, jalakäijad ning liiklusmärgid) näen.
Isegi hea on, sest kui saan millegi mitteväga liiklussöbralikuga hakkama (mida ma muidugi teen haruharva), siis ei näe ma teiste autojuhtide nägusid. Blond bemmi roolis.


Einoh ega ma tegelikult ju pime pole. Viimati ütleski silmaarst, et ma ei peaks üldse prille kandma, saaks ka ilma hakkama, aga olen lihtsalt harjunud. Ja tõsi, olen küll.

Ega väiksed objektid, mida märgata, polegi olulised. Suurus loeb :P

laupäev, august 04, 2007

Need kolm lugu...

....on sellised, mida ma hetkel vöiksingi kuulama jääda. Ilus!
St pikutasin täna oma auto körval ja kuulasin ja kuulasin ja kuulasin.


Rufus Wainwright - Hallelujah


The Submarines - Brighter Discontent (video on seriaalist, aga ega see lugu riku)


Louis Armstrong - What a Wonderful World

Seda viimane on muidugi nii klassika, aga selle eest ka parim :)

Sildid:

kolmapäev, august 01, 2007

10 senti jäi puudu...

....et oleksin ühele jeebule tagant sisse sõitnud. Ei tea mis seal eespool toimus, aga tundub, et ka minu ees söitev auto tegi äkkpidurduse ja mul ei olnud muud teha kui vajutada piduripedaal põhja ning loota. Lihtsalt lootsin, et ma ei pea jälle kuulama seda hullu pleki murdumise häält. See on üks paganama koleda kölaga hääl. Olin juba üsna veendunud, et mu hea aasta saab veel parema jätku. Seekord joppas.

Ei tea milleks ma edaspidi pean valmis olema? Paganamani!

**** küll noh.

P*** küll noh

Püha püss.... kustutasin just oma mail.ee postkasti sisu ära. Jube armas.
Kergelt öelduna olen rövedalt löödud. P*** küll!

Rohkem sönu ei saa kirjutada, need ei kannata trükimusta.