Eesti - Andorra 2:1
Jalgpall, eksju. Tulemus on hea, st positiivne, aga olgem ausad - mäng oli suht kehv. Vahepeal seisid vst köik mehed platsil, kedagi justangu ei huvitanud see, et peaks mängima ja väravaid lööma (rohkem kui see 1, mis tolleks hetkeks löödud olid). Igav oli.Kuskil esimese poolaja keskpaigas mängisid kaks pillimeest üle vaikiva staadioni "Kui on meri hülgehall" - see oli ilus moment. Köik jäid kuulama. Ei tea, kas ka mängijad? :P
Raio Piiroja ei kuulu minu lemmikute hulka, aga mul oli suht üksköik, kes värava lööb - peaasi, et keegi lööks. Ainult, et peale mängu nüüd Raio MOMiks tegemine ja muidu tema ülistamine on tobe. Samas jällegi eksju, Raio ja Indrek, kes mölemad on head peamängijad, pidid vist mängu jooksul köige rohkem jooksma. Küll kaitsja ründesse ja vastupidi. Uue taktika völud.
87ndal kui Andorra oma viigivärava löi, siis lahkus niimönigi pealtvaataja noruspäi minema. Nende ebaönn. Mind ajas lihtsalt olukord naerma, kas me oleme tõesti sama viletsad kui Andorra? Tundub nii.
Aga siis jah. Kaks meest tegid seda, mille poolest neid tuntakse ja mille eest neile makstakse. Tarmo Kink triblas läbi kolme mehe ja andis ideaalse söödu. Indrek töllerdas kastis (tema enda sönad) ja löi ära selle, mis talle kandikul ette toodi. Ideaalne. Öhkkond staadionil oli super.
Nats veider on see eufooria vöidust Andorra üle, aga löpppude löpuks oli meil seda vöitu hädasti vaja ja statistikat ei rikkunud ära - Andorraga mängus vaid vöidud.
Tunne oli peaaegu sama hea kui 1998 aastal peale Fääri saarte mängu, Eesti vöitis 5:0 ja Terehhov löi ühe ilusaima värava üldse, mis koondise eest on löödud (teine on Zelinski koll Hollandile).
Vöitva meeskonna fänn on lahe olla.
Sildid: jalgpall
postitas Liina @ 23:23
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht