neljapäev, september 13, 2007

Firefoxiga on asi katki

..on eks? Ma ise tööl vaatan IE'ga, seega ma päris kindlalt ei tea, aga eile näitas kodus Firefoxiga seda lehte vaadates väga imelikku pilti. Ja ma ei oska seda korda teha. Paganamani, mulle nii ei meeldi.
Kes oskab aidata, siis kuulan (loen) huviga.

Eile oli (tugutooli)spordi päev.
Köigepealt naiste korvpall. Eesti - Portugal. Külalised vöitsid. Tobelugu, ertiti arvestades, et eestlased juhtisid vahepeal 10 punktiga.
Vaatasin mängu nii, et minu taga (ja körval) istus kamp mehi, kes ei hoidnud eriti tagasi oma ebasümpaatiat paari mängija suhtes. Päris humoorikas oli.

Aga jalgpall, Makedoonia - Eesti. Viik on muidugi tore ja puha, aga mäng küll midagi väga erilist ei olnud. Mängu alguses oli isegi nagu okei, aga mida löpupoole seda nukramaks see olukord läks.
Mismöttes eestlased ei viitsi ja ei taha olukordasid löpuni mängida? Lihtsalt antakse alla, vöitlusse ei minda. Käsitlematu. Et meie mehed ei suuda mängida nii lühikese ajaga kahte mängu järjest, väsivad? Pdav vabandus, neile makstakse palka selle töö eest - tehku seda korralikult.
Miks ei lööda väravale peale? Kõigil on hull tahtmine palliga, kas väravasse joosta vöi siis teha mingit imekombinatsiooni. Selles viimases pole meie omad just teab, mis tugevad.
Ja mismöttes lööb juba teist mängu järjest värava kaitsja. Väravaid peaks ikka ründajad lööma.

Üleüldse kuulub mu totaalne antipaatia Piirojale, aga au tuleb anda selles osas, et ta vähemalt vöitleb. Erinevalt kogu ülejäänud tiimist. Kuigi on ikka kurb, et mängu parimaks (kahel eelmisel mängul on valitud) valitakse mees, kes ei oma tehnikat vaid rabeleb nii nagu jaksab. Peaga oskab mängida küll ja klaariks oskab ka lüüa, aga jalaga sööta - ooo ei, see pole temale. Poiss jälle öhku täis - näe löin värava.

Mängu parim - Londak.

Sildid:

reede, august 24, 2007

Eesti - Andorra 2:1

Jalgpall, eksju. Tulemus on hea, st positiivne, aga olgem ausad - mäng oli suht kehv. Vahepeal seisid vst köik mehed platsil, kedagi justangu ei huvitanud see, et peaks mängima ja väravaid lööma (rohkem kui see 1, mis tolleks hetkeks löödud olid). Igav oli.

Kuskil esimese poolaja keskpaigas mängisid kaks pillimeest üle vaikiva staadioni "Kui on meri hülgehall" - see oli ilus moment. Köik jäid kuulama. Ei tea, kas ka mängijad? :P

Raio Piiroja ei kuulu minu lemmikute hulka, aga mul oli suht üksköik, kes värava lööb - peaasi, et keegi lööks. Ainult, et peale mängu nüüd Raio MOMiks tegemine ja muidu tema ülistamine on tobe. Samas jällegi eksju, Raio ja Indrek, kes mölemad on head peamängijad, pidid vist mängu jooksul köige rohkem jooksma. Küll kaitsja ründesse ja vastupidi. Uue taktika völud.

87ndal kui Andorra oma viigivärava löi, siis lahkus niimönigi pealtvaataja noruspäi minema. Nende ebaönn. Mind ajas lihtsalt olukord naerma, kas me oleme tõesti sama viletsad kui Andorra? Tundub nii.

Aga siis jah. Kaks meest tegid seda, mille poolest neid tuntakse ja mille eest neile makstakse. Tarmo Kink triblas läbi kolme mehe ja andis ideaalse söödu. Indrek töllerdas kastis (tema enda sönad) ja löi ära selle, mis talle kandikul ette toodi. Ideaalne. Öhkkond staadionil oli super.

Nats veider on see eufooria vöidust Andorra üle, aga löpppude löpuks oli meil seda vöitu hädasti vaja ja statistikat ei rikkunud ära - Andorraga mängus vaid vöidud.
Tunne oli peaaegu sama hea kui 1998 aastal peale Fääri saarte mängu, Eesti vöitis 5:0 ja Terehhov löi ühe ilusaima värava üldse, mis koondise eest on löödud (teine on Zelinski koll Hollandile).

Vöitva meeskonna fänn on lahe olla.

Sildid:

neljapäev, juuni 21, 2007

Karikavõitja

Olgugi, et mu viimane meistrivõistluste mäng jääb pea aasta tagusesse aega (1. juulil 2006 suvel mäng Kaleviga), suruti mullegi eile diplom pihku ja kaela ripitati kuldmedal. Hea on olla eduka naiskonna nimekirjas :) Puhas rõõm!

Ajalukku ma küll paraku ei lähe, sest mängu protokollis mind ju ei olnud, aga see polegi oluline.

Eile siis peeti Pärnus Kalevi staadionil esimest korda naiste karikafinaal. Võitjana lõpetasid mängu meie omad :) Ja ei võidetud napilt 1:0 vms ja mitte ka penaltitega vaid võideti korralikult 4:1.
Võideti naiskonda, kes sel aastal pole veel kellelegi kaotanud (viiki on korra siiski mängitud). Ja las ma kordan - võideti 4:1. Mul on tõesti siiras heameel oma võistkonna üle, nagu oleks ise mänginud.

Tööpäeva lõpus ette võetud reis Pärnusse osutus igati edukaks ja meeldivaks ettevõtmiseks. Ainult, et tekitas hullu puhkuseootuse, ma ei suuda tööle keskenduda. Absoluutselt nüri. ...ja mul on puhkuseni veel 11 tööpäeva (ehk siis kaks nädalat). Rist ja viletsus.

Sildid:

neljapäev, juuni 07, 2007

Selline ongi Eesti jalgpall

Kõik läks nii nagu oligi arvata. St suurem ja parem võtab selle, mis on tema oma. Loogiline.
Mina olen rahul :) ....kuigi Eesti oleks võinud auvärava lüüa, isegi kui selleks värava lööjaks oleks olnud Kink.

Mida erilist ongi oodata jalgpalliriigilt, kus meistriliiga liidriks on meeskond, kes tegutseb ühes väikses linnas ning mängijad ilmselt pole kõik profidki. Kuulu järgi tehakse mängu eel ja vahejal suitsu, noh nagu mingid hobijalgpallurid. Kolm pealinna klubi võivad küll olla suurema eelarvega ning ka profima suhtumisega, kuid võidab, see kes tahab võita. Oleks huvitav olukord kui Narva Trans tuleks meistriks!

Nii Eesti kui ka Inglise koondise fännina vaatasin mängu mõnuga. Ma nautisin seda, mis toimus. Vaatenurgast, et inglastel oli võitu vaja hoidmaks ülal veel lootusi finaalturniirile pääsemiseks, siis pole mul inglaste võidu vastu mittekõigevähematki. Kui inglased finaalturniirile ei saaks, siis kelle poolt ma oleks? Eestlastel samas polnud enam midagi kaotada, taastada oli vaja vaid enda au - seda oleks võinud nad küll teha. Löönud siis vähemalt väravagi. Peaaegud paraku ei loe.
Kaotusest poleks päästnud ka selle mängija, kel on nuga seljas, mängimine.

Mäng oli nauditav, vähemalt sel perioodil kui inglased mönuga surusid ja üritasid. Avanes ju neil hetkedel Eestilgi paar head võimalust. Mängu minutid 70-80 oli sõna otseses mõttes igavad, keegi ei teinud mittekõigevähematki. Ainuke rõõm oli see, et Eesti tegi ilmselt sel ajal oma söödurekordeid - inglased justnagu ei viitsinud ja eestlased ei üritanud piisavalt.

Ja Beckham, noh olgem ausad, nee söödud olid maailmaklass. Crouch oleks võinud seal värava all olla ka silmad kinni, sööt oli ülitäpne. Just sellepärast ongi Beckham üks maailma parimaid söötude jagajaid. Vastu ärge vaielge! :)

Mul on siiras heameel, et ma olen näinud hetke üht parimat pallurit + tervet seda tiimi. Nüüd palun mulle 13. oktoober ja Wembley Stadium.

Sildid:

kolmapäev, juuni 06, 2007

Eesti - Inglismaa vol 2 - puna-valge laulupidu

Raekoja platsil on justnagu laulupidu :)
Ainult, et too laulupidu on värvunud puna-valgeks.

Võib vist üsna julgelt väita, et kui köndida mööda Viru tänavat Raekoja platsi, siis on ca 75% inimestest inglise päritolu. Aga see on ju lahe!

Mul muidugi on tööindu veel vähem kui eile :) Oeh!

Sildid:

teisipäev, juuni 05, 2007

Eesti - Inglismaa vol 1

Vot siuksed mehed, need inglise mehed
Saavad ikka üüratut raha, kui aus olla :)

Owen-poiss võib endale homme nädala palga eest maja osta Eestis. Väga normaalne.

Oipaganamani, mu töövõime on kadunud ja keskenduda ma ei suuda. Oeh.

Sildid:

pühapäev, juuni 03, 2007

Eesti - Horvaatia 0:1

Olgem ausad, mul on täiesti ükstapuha, kas Eesti kaotab ilusa mänguga vöi koleda mänguga. Kaotus on kaotus. Ja lõppude lõpuks tahaks juba väravaid näha.

Jube kahju, et ma pean sellise meeskonna fänn olema. Aga ega midagi ei muutu - olen edasi :)


Kolmapäev naudin mängu. Tulemuse kohta ei hakka oma arvamust välja ütlema, äkki keegi saab veel pahaseks :)

Sildid:

neljapäev, mai 24, 2007

Ma olen ikkagi inglaste poolt

Eile joosti Ülemiste metsaribal Tallinna MV teateorienteerumises. Mercury C-koondise liikmed Merli, Liina ja Ave esinesid Mercury I võistkonnas. Eliitsportlased olid teises tiimis. Korravärk, kohe näha, kelle jalas on püksid :) Meie eesmärk oli mitte viimaseks jääda, see sai täidetud, sest kaks viimast tiimi tühistati :)
Saatsime oma musta hobuse Merli kohe esimesse vahetusse, saab kiirelt vaevast lahti :) Ja sai hakkama väga hästi, kõik oli täpselt nii nagu peab. Merlil oli küll plaan ennast Kirti järel jooksma panna, aga kuna Kirti ei jooksnudki avavahetust, siis läks see plaan vett vedama. Nöme!
Sain metsa uhkes üksinduses, eelmine sats oli turvalise 5-minuti kaugusel ja järgmine üsna kaugel eemal. Stardis ei saanud ma tükk aega aru, kus see kolmnurk siis on ja kus on esimene punkt. Jooksin maja nurga taha ja jäin seal vaatama, ei saa ju publiku ees end rumalaks
teha. Algus läks hästi, kuni 7 punktini - see väike sookene enne punkti tundus metsas kuidagi tunduvalt suurem, läksin sellest pisut segadusse ja käisin mingis vales punktis ka igaksjuhuks. Selgitasin välja, et polnudki minu punkt ja võtsin seejärel ka enda punni. Edasi oli jälle selline jooksmise vaev, pressi ainult nii nagu torust tuleb. Ainult, et see toru võiks võimsam olla. 13s punkt oli nii kaunilt vöpsikusse ära peidetud, et luusisin punkti läheduses edasi-tagasi, aga punkti üldse ei näinud. Löpuks suutsin ikkagi end läbi pöösaste suruda ja näe, seal ta oligi - punkt. Löpp jälle eimidagi keerulist. Viimasesse punni minnes sai veel oma tasakaalu proovida - see mul önnestuski. Korras. Tehtud! Kaotus Inksile 3 minutit, ei hullu. Joosta oli täitsa OK, aga oleks saanud ka mönevörra paremini.
Finišiliini kaotasin 2 sekundiga Merlile - see on muidugi häbiväärselt suur kaotus. Peab harjutama.
Kokkuvöttes sai Mercury esindussats 7nda koha, 9 võistkonna seas. Teine koosseis jäi napilt medalist ilma, st neljandad. Teadagi - neljas koht on nõme!
Tulemused

Aga selle õhtu sport oli ikkagi tegelikult jallgpall. Meistrite liiga finaal. Võistlustulle astusid Milan ja Liverpool. Võitjate üle kohut ei mõisteta ja ei tahaks kölada nagu Chelsea treener, aga parem võistkond kaotas. See selleks, see mäng tuleb lihtsalt unustada.
Juba 13 päeva pärast näen ise oma silmaga inglasi vutti mängimas. Selle aasta tähtsaim päev, järgmine on 13. oktoober!

Sildid: ,