Käes on helkuriaeg!
Olgugi, et kalendrikuu nimetus on august ja vana kombe kohaselt nimetatakse seda veel suvekuuks on Eestimaa õhtud sellised, mis lähevad varakult pimedaks. Seega oleks väga kaunis ja ettenägelik, kui inimesed hakkaksid juba praegu helkurit kandma. Paraku on helkuril küljes mingi koolilapse maik ja üks tavaline täiskasvanud inimene ei taha seda endale üldse külge panna. Ja see jällegi on paha.
Ei ole väga lahe autoga söita ja üks hetk avastada, et keegi on teele tulnud. See keegi on jalakäija, kes on kindel, et kui tema mind näeb, siis näen ju mina teda ka. Teate, ega ikka ei näe küll.
Seega, kallis jalakäija - kanna helkurit!
Notš, babuulja!
Ostsin endale päikeseprillid ja olen käinud paar päeva ilma optiliste prillideta (läätsesid ei viitsi ka terveks pikaks päevaks silma panna). Nii mönigi tuttav on mulle tänaval tere öelnud sel hetkel, kui ta minuga juba kohakuti on. Mina muidugi pole midagi märganud.
Ilmselt on mul igasugu asju ja inimesi jäänud nägemata. Aga uued päikeseprillid mulle meeldivad :)
Esialgu oli natuke vööras küll autoga söita, aga ei hullu - värve ma ju tunnen ning suuremaid objekte (nagu teised autod, jalakäijad ning liiklusmärgid) näen.
Isegi hea on, sest kui saan millegi mitteväga liiklussöbralikuga hakkama (mida ma muidugi teen haruharva), siis ei näe ma teiste autojuhtide nägusid. Blond bemmi roolis.
Einoh ega ma tegelikult ju pime pole. Viimati ütleski silmaarst, et ma ei peaks üldse prille kandma, saaks ka ilma hakkama, aga olen lihtsalt harjunud. Ja tõsi, olen küll.
Ega väiksed objektid, mida märgata, polegi olulised. Suurus loeb :P