Astangu - linnalähedane prügimets
Püüan endale töölt rattaga koju sõitmist teha huvitavaks, st avastan uusi ringe, kuidas koduni jõuda. Küll olen sõitnud Piritale, Irusse, Lasnamäele. Või siis Ülemiste järve juures ja Pääsküla/Männiku rabas või otsaga Harkus - noh koguaeg sama tee peal sõitmine oleks lihtsalt igav ju.Täna (kui kella vaadata, siis muidugi oli see eile peale tööpäeva löppu) oli tuul sedapidi, et sõidusuuna valikul oli määravaks fakt - kojusõidu viimane ots peab olema allatuult.
Hakkasin siis linnast kerima - kõigepealt Stroomi randa, sealt Paldiski maantele ja Kakumäele. Tegin selle nö Kakumäe ringi, kus rullirada on. Vahepeal oli õige vali see tuul. Aga võrreldes sellega, mis oli tuul Õismäel Astangu poole suundudes, oli Kakumäel vägagi meeldiv. Seal Õismäel oli mul küll vahepeal tunne, et annaks alla ja tuleks kohe allatuult koju ära. 
Aga ei, pressisin edasi. Jõudsin Astangule. Olin seal kunagi (3 aastat tagasi) metsast Õika poole tulnud, seega teadsin, et kuskil on täpselt sobiv tee. Oligi.... kuigi praegu vaatan, et ma kaardi peale märkisin tee valesti vist. Tühjakah. Tegelikult tulin seal läänepoolsest teeotsast, mis on kohe kõige parempoolse maja nö taga. Kuhu ma oma jutuga tahan jõuda, et seal oli marulahe sõita - mulle meeldib avastada uusi kohti. Vahepeal oli hirmus ka, see mets on selline pisut kõhedusttekitav prügimägi. Ma ei saa aru selle inimese mõttemaailmast, kes oma prügi metsa toon. Mis kohaga nad mõtlevad?
Tagasi rattasõidu juurde - sõidan siis mina mingit teed mööda ja mötlen, et kuhugi peab ju see tee välja jõudma, oli selline laiem tee, mida mööda autodki sõita saaks. Jõudiski - mingi angaarini. Tee lihtsalt löppes ära ja mul polnud oma rattaga kuhugi minna enam. Kahju, et fotokat kaasas ei olnud (...peab ikka väikese taskuaparaadi endale ostma). Mötlesin jupp aega, et mida ma nüüd teen, tagasi ka minna nagu ei tahtnud, sest mul oli kindel soov jöuda välja Tähetorni tänavale - ma kaardimälu järgi mäletasin, et kuskilt saab. Ega's midagi, võtsin ratta käekõrvale, kõndisin läbi sella angaari (või ma ei tea kuidas neid asju nimetatakse) ja ründasin mingit murunõlva, ise päris kindel ei olnud mis seal taga on. Mingi aastatetagune orienteerumiskogemus ütles, et seal kuskil on midagi. Tükk aega murdsin ratas ölal seal nõgest ja endakõrgust muru maha - ning jeee - jõudsingi teerajakesele. Kuna ma seejärel enam oma mälus kõige kindlam ei olnud, siis sõitsin Kadaka autoturu kaudu ringi, et jõuda Tähetorni tänavale. Praegu kaarti vaadates tuleb tõdeda, et näed oleks saanud küll kui pisut otsinud oleks. Harkust juuba mönuga allatuult koju - 34 km'i - täpselt hea!
Üldiselt oli meeldiv matk... ainult, et mul saavad varsti need linnalähedased metsad läbi seigeldud. Ootan sõiduettepanekuid :) Arvestusega, et töökoht on kesklinnas ja kodu on Järvel. Otse mööda Pärnu mnt'd on see vahemaa 7,3-7,5 km - igav :)
Aga ei, pressisin edasi. Jõudsin Astangule. Olin seal kunagi (3 aastat tagasi) metsast Õika poole tulnud, seega teadsin, et kuskil on täpselt sobiv tee. Oligi.... kuigi praegu vaatan, et ma kaardi peale märkisin tee valesti vist. Tühjakah. Tegelikult tulin seal läänepoolsest teeotsast, mis on kohe kõige parempoolse maja nö taga. Kuhu ma oma jutuga tahan jõuda, et seal oli marulahe sõita - mulle meeldib avastada uusi kohti. Vahepeal oli hirmus ka, see mets on selline pisut kõhedusttekitav prügimägi. Ma ei saa aru selle inimese mõttemaailmast, kes oma prügi metsa toon. Mis kohaga nad mõtlevad?Tagasi rattasõidu juurde - sõidan siis mina mingit teed mööda ja mötlen, et kuhugi peab ju see tee välja jõudma, oli selline laiem tee, mida mööda autodki sõita saaks. Jõudiski - mingi angaarini. Tee lihtsalt löppes ära ja mul polnud oma rattaga kuhugi minna enam. Kahju, et fotokat kaasas ei olnud (...peab ikka väikese taskuaparaadi endale ostma). Mötlesin jupp aega, et mida ma nüüd teen, tagasi ka minna nagu ei tahtnud, sest mul oli kindel soov jöuda välja Tähetorni tänavale - ma kaardimälu järgi mäletasin, et kuskilt saab. Ega's midagi, võtsin ratta käekõrvale, kõndisin läbi sella angaari (või ma ei tea kuidas neid asju nimetatakse) ja ründasin mingit murunõlva, ise päris kindel ei olnud mis seal taga on. Mingi aastatetagune orienteerumiskogemus ütles, et seal kuskil on midagi. Tükk aega murdsin ratas ölal seal nõgest ja endakõrgust muru maha - ning jeee - jõudsingi teerajakesele. Kuna ma seejärel enam oma mälus kõige kindlam ei olnud, siis sõitsin Kadaka autoturu kaudu ringi, et jõuda Tähetorni tänavale. Praegu kaarti vaadates tuleb tõdeda, et näed oleks saanud küll kui pisut otsinud oleks. Harkust juuba mönuga allatuult koju - 34 km'i - täpselt hea!
Üldiselt oli meeldiv matk... ainult, et mul saavad varsti need linnalähedased metsad läbi seigeldud. Ootan sõiduettepanekuid :) Arvestusega, et töökoht on kesklinnas ja kodu on Järvel. Otse mööda Pärnu mnt'd on see vahemaa 7,3-7,5 km - igav :)
Sildid: ratas
postitas Liina @ 00:29
2 kommentaari:
tead ma loen siin su kirjakesi ja olen paari sõnaga öeldes täitsa sinu poolt. esiteks ma ise olen umbes 6-7 aastase "minu-liikumisvahend-linnas-on-ratas" kogemusega liikleja ja sportija. ja teiseks ka. pärnu mnt kesklinn-nõmme teekond on lugusi pakatav ja mainimist väärt tõesti :) See väikene erutusetunne peale erutusteta tööpäeva, kui oled leidnud uue rajakese, mille lõppu sa ei tea, on peaaegu sama hea kui jaaniööl jaaniussi näha. Iru kant on selline, vanadekodu ja linnuse piirkonnad eksole. Aga sa pead vist linna või siis vähemalt töökohta vahetama, et veel neid teekesi leida. Proovi sama asja maal, siis peab küll mingi vähemalt regio kaart lenksul olema või siis magamiskott ja banaan seljas, sest kunagi ei tea millal tuul pöördub ja tagasitee osutub kordades väiksema-käiguliseks.
Kui sa rämpsu oma lehel sallid, siis ma võin üks-kaks kommentaari ja lugu mõnikord veel postitada. aga nüüd ma proovin vähe tööd teha.
edu ja päikest
esko välling
Lase sulel lennata :)
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht