Reede õhtul lasti idiootautojuhid linnapeale lahti
Kui ma siin mõnda aega tagasi kirjutasin, et rattaga saab kiirelt edasi ja autojuhtides suurem enamus on jalgratturiga arvestavad, siis eile töölt koju sõites oli tee peale valla lastud just need juhid, kes jalgratturit mittemillekski peavad. Küll nad on vahvad.Esimene autojuht, kes arvas, et ta peab minu taga sõites mulle signaalitamisega märku andma, et ma tema arvates vales kohas sõidan, oli Viru bussipeatuse juures. Kuna seal on terve rida bussipeatusi ja ühes neist oli ka üks buss seismas, siis tegin üsna loogilise lahenduse ja sõitsin bussist vasakult mööda. Ehk, et esimeses sõiduautode reas. Mingi mersuvend arvas, et ma vist ei peaks seal sõitma, pealekauba peatasin ta kiiret hoogu ja nii ta mul seljataga signaalitaski. Arvas vist, et ma hakkan kartma ja jään seisma või midagi. Tühjagi. Pani siis oma pedaali põhja ja kihutas peatuses seisvast trammist mööda, mõni asi need peatuses olevad inimesed. Tublipoiss nr 1!
Ega ma palju sõita jõudnudki kui järgmine liiklusmeister kohal oli. Kodupoole (ehk suunaga Nõmme poole) sõites on seal Vabaduse platsi bussipeatuses üks ebamugav koht, kus pean üle ühe sõidurea minema ning seejärel söitma hetkeks nö kahe rea vahel. Jalgrattaga sõites väga ebaturvaline. Aga asjast - näitan siis mina käega märku, et vahetan rida ja sõtkun edasi, äkki näen silmanurgast kuidas minust vasakult söidab mööda üks jeep. Oleks ta siis soovinud söita ka Nõmme poole ja seega oleks paigutunud mu kõrvale, aga ei tal oli soov sõita Mustamäele ja seega pidi ta minu eest läbi lipsama, et saada pöörderitta. Ja oleks ju palju tahta, et ta oma manöövreid tehes ka suunatuld nätitab. Tühjagi, ta on suurem ja see on ju nii loogiline, et ta ära pöörab. Jalgrattur on üldse üks aeglane olend ning jalgrattaga peatumine on käkitegu. Aga tead ei ole, kui jalg on rattajalatsiga pedaali küljes kinni, siis äkkpeatused on mittesoovitatavad. Seega tubliposs nr 2!
Ja kodu poole sõit sai eriti magusa lõpu Järvel, kohe peale Tammsaare pikenduse ühinemist Pärnu mnt'ga. Sellele rekkajuhule tahaks ma kohe auhinna anda. Tulen mööda Pärnu mnt'd, näitan taaskord käega märku, et vahetan rida, st sõidan mööda söiduteeäärt. Jah, seal on kõnnitee märgitud rattatee tähisega, aga kui tulen mööda Pärnu mnt'd, siis ei saa ma kuidagi enne kõnniteele kui valgusfoori või siis alles HawaiiExpressi juures. Ühesõnaga sõidan siis seal ja üks hetk on mu kõrval üks rekka ja laseb törtsu signaali. Ütleme nii, et rekka signaal ei ole mingi väike piiks, on selline läbilöikav törts ikka. Arvestades, et rekkad sõidavad niigi väga lähedalt mööda (sellega olen õppinud juba arvestama), siis möödasõidu ajal signaali laskmine on idiootsuse tipp. Käed, koos lenksuga, tegid ikka korraliku võnksatuse ja hea, et ma ei sõitnud vastu äärekivi ja sealt vastu rekkat. Päeva idioot oli sündinud.
Aga ega ma kehv tüdruk ka ei ole. Eesolevas valgusfooris oli punae tuli ja seega oli rekka sunnitud peatuma. Sõitsin talle jäele, asetusin esimese sõidurea vasakusse serva ja näitasin talle tahavaatepeeglisse üsna ühemõttelist käeviibet. Rekkajuht (au talle, eksju) suunas oma masina sellepeale ühe rattaga kõnniteele, peatas masina ja ronis kabiinist välja ning kukkus mind üsna valimatult sõimama. Et kas ma ei näe kus ma söidan, vastasin, et näen ja kui tema ei tea, kust ma tulen, siis palun mitte karjuda mu peale. Ta väitis, et ta ei näe mind parempoolsest tahavaatepeeglist - eee.... okei, mis see siia puutub? Enivei sõimles ta üsna valimatult, ma väga tagasi ei hoidnud ja nimetasin teda ühemõtteliselt idioodiks. Meie vestlus (mis toimus üsnagi ägedas õhkkonnas) päädis sellega, et tore rekkajuht saatis mind ühte kohta. See väljend sarnaneb vägagi väljendiga "Mine pittu!". See võttis mind nii sõnatuks, et ma ei osanud enam midagi kosta, ronisin rattaselga ja sõitsin edasi.
Oleksin võinud ka nende autode numbrid üles märkida. Info mõttes oleks hea need siia kirja panna. Lollid!
Aga täna õhtul öine pikk xDream - närv hakkab sisse pugema.
postitas Liina @ 11:10
1 kommentaari:
Tõeliselt tubli rattur!
See autojuhtide törtsutamine ratturi sabas on täiesti tüüpiline mingitele pirukavännide juhtidele. A, kuna mersuvendade signaal on kallis ja selle litsumine vist raha eest, siis need lihtsalt näitavad oma kiirendust , kui see võimalikuks osutub.
Tartus on pisut rahulikum, ent hoidma peab end samamoodi. Hea, et erveks jäid!
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht