900 naist ühisstardist metsa ehk olelusvõitlus esimesel 500'l meetril
Tähendab jah, mõru maik on sel asjal mu jaoks sel aastal, sest mu isiklik esitus läks ikka üsna-üsna vasakule ära. Kui arvate, et ma teadsin metsas olles seda kus ma olen, siis eksite rängalt. Oli hetki, kus mul polnud aimugi oma asukohast - tiirutasin niisama seal kivide, kaljude ja muu jama vahel ringi. Selline väga algaja tunne tuli peale ja oma võistkonnast oli kahju, sest kehva esitusega vean teisigi alt ju. Aga tühja kah, mis s*tasti see uuesti. Järgmisel aastal siis :)
Aga üldiselt on Jukola lahe. Võistluseelne info ütles, et naiskondi oli kirja pandud 904 (st 3616 naist) ja meeskondi 1370 (9590 meest), st kokku 13206 jooksjat. Päris muljetavaldav kogus. Kui arvestada, et näiteks Tallinna neljapäevakul on keskmiselt vist umbes 500 jooksjat, siis kujutage ette kogust orienteerujaid, mis lasti lahti ühekorraga metsapoole. Olles sel aastal oma võistkonna esimene vahetus võin julgelt öelda, et esimesed 300-500 meetrit käib ikka äge võitlus, et tagada endale koht mingis rongis. Proovisin minagi :)
Esimene punkt saigi mu tõeliseks pärliks sellel jooksul. Mitte, et ma hiljem poleks vigasid teinud - kaugel sellest - aga esimese juures ei saanud ma tõesti mitte kõigevähematki aru, kus ma seiklen. Teadsin vaid, et olin kuskil punktipiirkonnas. Vaheaegadest on selgelt ja häbiväärselt näha, et 434st naisest, kes läbisid sama punkti, mis mina olin ma 427s - minust veel rohkem segaduses või aeglasemad olid 7 naist. Huraaaaa - hea algus ongi ühe eduka võistluse alus :) Eelmises postituses eeldatud esimese punkti madinat ei olnud kusagil, võtsin punkti uhkes üksinduses. Üleüldse juhtus seda metsas üksiolemist ka edaspidi - uskumatu tegelt, metsas on 900 naist (kes kõik jooksevad sisuliselt sama rada) ja ma olin täeisti üksi vahepeal. Veider.
Edaspidi proovisin rahulikumalt võtta, aga olles olukorras, kus ma ikkagi asjast vähesel määral aru saan, ei õnnestunud ilma vigadeta üldse hakkama saada. Enne löppu kohtasin veel teise vahetuse naisi metsas, st ma sain nö ringiga pähe. Hirmus lugu. Kusjuures need naised liikusid metsas minu jooksusuunaga risti ja ma pidin tegema paar kiiremat liigutust, et mitte nende teele ette jääda. Täiesti arusaadav, et ma kaotan neile ca 45 minutiga :)
Reljeef oli mikro, kompass tegi trikke ja mets oli risune ning kiviklibune - üldse mitte eestlaste jaoks. Eriti põhjaeestlastele, kes on harjunud Vääna kaardiga, eksju. Aga ega ma ei kurda, äge oli ikkagi.
Kuidas mehed selles metsas öösel jooksevad ja sealjuures ka aru saavad, kus nad on - see jääbki mulle möistatuseks. See lihtsalt ei ole võimalik :)
Üldisemalt on Jukola lahe. Ühe nädalavahetuse jaoks on metsa ehitatud linn, kus on "kaubandukeskus", postiasutus, pank, wifi, pesu koos saunaga, toitlustus 15000le inimesele jms + loomulikult võistlejate telklaagrid.
Mercury meeskond muide sai väga hea 344. koha. Tublidpoisid!
Naiskond oli Eesti tiimidest viiendad (seda vaatamata minu "suurepärasele" esimesele vahetusele). Neljandale Eesti naiskonnale kaotus 1:12, st suht püüdmatu kaugus, isegi vist vigadeta jooksu puhul. Mõningat rolli mängib ka see, et Kobras ja Orvand on tühistatud, mis omakorda näitab kui oluline on Jukolal punktinumbri kontrollimine.
Kokkuvõttes sai Mercury naisesindus ümmarguse 500. koha. Ilus :)
500 448 SK Mercury EST 5:31:16
(5,7+5,7+6,2+7,7)
1 Liina Jogisu 1:28:25 791.
2 Heidi Prits 1:11:21 465. 2:39:47 655. (-136)
3 Ave Jogisu 1:28:26 595. 4:08:13 613. (-42)
4 Ingrid Vehlmann 1:23:02 220. 5:31:16 500. (-113)
Oma eriti kehvas esituses näen kaht positiivset külge 1) nüüd said teised ennast eriti edukana tunda, sest suutsid võistkonda tugevalt tõsta kohaliselt, ning 2) mul tekkis sportlik viha järgmisel aastal see asi ikka paremini ära teha.
Tamperes näeme.
Sildid: O-sport
postitas Liina @ 10:14
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht